16 200 24h TEL

 

Väga kõrge tunnustus Eesti Disainiauhinnad 2016 kulla näol kui “Mõttemaailma muutev uuenduslik teenus” innustab meid teiega jagama tagamaid, kuidas on inimene alati meie tegevuste keskpunktis ning mis selle auhinna tõid.

Alustasime Memorist luues väga rohujuure tasandilt. Hinges oli ainult soov luua teenus, mille tarbimine niigi raskes olukorras oleks võimalikult kerge ning lahkunud elu väärtustav. Ehk ülesande püstitus iseendile oli teadmine, et praegune matuseteenuse kogemus vajab muutmist ja olime avatud nendele väga reaalsetele probleemidele, mis võisid teenusedisaini protsessi käigus ilmneda. Ja neid koorus välja palju.

 

Kõige tähtsam on hoolida ja luua matusest ilus mälestus

Alustasime täiesti nullist, mis andis suurepärase võimaluse kujndada matuseteenus täielikult kliendi vaatenurgast lähtuvalt. Alustasime sellest, et kaasasime protsessi inimesed, kes juba olid viimastel aastatel mõne lähedase matnud. Panime kirja nende hoiakud, eesmärgid, hirmud, käitumise, vajadused ja piirangud seoses matuseteenuse tarbimisega. Seejärel uurisime, milline on lähedaste kogemus hetkel matuse korraldamisel. Sellest protsessist tulid kenasti ka välja kitsaskohad praeguste matuseteenuste juures ning hulgaliselt väljakutseid. Kogu selle protsessi läbimine oli vägagi inspireeriv ning järjest suurenes tahe midagi sellel alal ära teha. Alustasime kõige olulisematest tähelepanekutest luues uut teenust:

• Sellel hetkel, kui lähedane lahkub, ei tea suurem osa inimesi, mida nüüd edasi teha. Neil puudub teadmine teenuse teekonnast. Joonistasime selle näitlikult välja ja jagasime seda vajalikes kohtades, et seda teadlikkust suurendada ning sellest tulenevat stressi vähendada. Koostöö kohta, mis toimub kiirabi, kohalike omavalitsuste ja haiglatega loe lähemaltsiit.
• Enne Memorise turule tulekut oli matuseteenuse ostmise kogemus selline, et omaksed sisenesid matusebüroosse, istusid maha ja koostöös klienditeenindajaga valisid väga paljude kataloogide, materjalide ja lillede vahelt välja sobilikumad. See protsess on väga aeganõudev ja stressitekitav. Kulus väga palju paberist salvrätikuid. Uurides asja lähemalt, saime aru, et tegelikult pole vaja seda stressi, neid suuri katalooge ja väga suurt valikut. On vaja et kõik vajalik matuse korraldamiseks oleks olemas ja pakkuda nendes parimat. Lõime pakettide süsteemi, mille vahel on väga lihtne valida, kuid mis sisaldab kõike vajalikkumatuse edukaks korraldamiseks. Strateegia: valik ei pea olema suur, kuid see peab olema väga hea ja läbimõeldud.
• Paljudel inimestel ei ole koheselt võimalik matusebüroosse tulla – oma asukoha tõttu (nt maapiirkonnad, välisriik, soovitakse eelnevalt sugulastega arutada või lihtsalt ei soovi kellegagi suhelda sellel emotsionaalsel hetkel). Selle tarbeks saab Memorises teenuse kokku panna ja selle eest tasuda oma kodust ja arvuti juurest lahkumata. Esimesena Eestis kasutab Memorise matusebüroo veebiplatvormi, kus lisaks teenuse kirjeldusele on koheselt näha ka hinnad. Teenuse elementide fotode valikut täiendame pidevalt, et veebikogemus oleks võimalikult läbipaistev. Soovime sellega tagada kliendile kindlustunde saadavast teenusest. Me ei ole elimineerinud inimlikku kontakti – meil on kõrge empaatiavõimega klienditeenidajad, kes on toeks iga küsimuse puhul ja korraldavad matuseid, kuid teenuse tarbimise alustamine on kergemaks tehtud ja täielik ülevaade tarbitavast teenusest, võimalustest ja kaasnevatest kuludest on olemas juba enne otsuse tegemist.
• Matus ei pea olema kaotusevalu suurendamine, vaid saab olla lahkunu elu väärtustamine ehk celebration of life – jätame ära rõhuvad matusekõned (a la „oleme kogunenud siia sellel raskel ja hallil päeval“) ning kasutame helgemat retoorikat.
• Tõime turule puumatuse, mis propageerib rohelist eluviisi ja toetab “celebration of life”konseptsiooni, kus tuhast tõuseb uus elu. Antud mõtteviisi väljendab ka meie logo, mis süboliseerib tuhast tõusvat fööniksit. Lahkunu tuhast ja puuistikust koosnev urn istutatakse lähedastele sobilikku kohta – koduaeda, aasale, metsa. Lähitulevikus on plaan luua pargistiilis mälestusteaed, mis koosneb ainult puudest ning mida hooldatakse väärikalt, et sinna oleks hea lähedastel tulla.

 

Enne reaalset tegutsemist konsulteerisime inimestega, kes on eelnevalt mõne lähedase matnud, arutasime läbi head ja vead ning kohandasime teenuste vastavalt sellele tagasisidele. Tänaseks oleme avatud alates 2016.a ja mõistnud, et selline lähenemine läheb inimestele korda. Teenuse loogika pisidetailid kohanduvad pidevale tagasisidele klientidelt ja meile meeldib neid kuulata. See ongi põhjus miks Memoris sai loodud. Kavatseme ka edasi samm sammu haaval täiustada matuse kogemust ja oleme veendumusel, et teenus ei saa kunagi täielikult valmis, vaid kohandub pidevalt klientide vajadustega.

Meie eesmärk Memorisega alustades oli pakkuda teenust, mis ennetab klientide probleeme antud teenuse tarbimisel ja pakub lahendusi, mis teevad kogemuse nii lihtsaks kui antud emotsionaalselt raske olukord seda võimaldab. Oleme saanud palju tänukõnesid ja sooje käepigistusi nii matuseteenistuste tellijatelt kui ka külastajatelt. See annab kinnitust, et oleme õigel teel ja ajame õiget asja.

Tegemist on huvitava dilemmaga – Matus v. Tähistamine, elu tähistamine.

Vaatamata tavamõistes erinevatele tähendustele on neil kahel mõistel siiski üks sisu. Mõlemad mõisted sisustavad lahkunu ärasaatmiseks tehtavaid toiminguid.

Mõlemal juhul on tegemist matusetseremooniaga, kus kogunevad inimesed, kes jagavad sama kaotust. Vahe seisneb vaid selles, et üks on konservatiivne tseremoonia, samas kui teine arvestab enam hetkelise sotsiaalse keskkonnaga ja väärtustega, mis hetkel prevaleerivad ehk on tähtsad nii lahkunule kui lahkunu omastele.

Vaatamata traditsioonilistele erinevustele jagavad mõlemad tseremooniad, nii traditsiooniline matusetalitus kui elu tähistav talitus, kolme ühist eesmärki:

• Aidata leinavat perekonda ja lahkunuga seotud kogukonda ning avalikult teada anda, et meie hulgast on lahkunud üks OMADEST;

• Toetada leinavat perekonda, ümbritsedes nad hoolivate sõpradega, töökaaslastega ja naabritega;

• Asendada lahkunu sotsiaalne staatus elu v. surm.

Vaatamata ühisosale, saavutavad kaks tseremooniat eelviidatud kolm matuse eesmärki erinevat teed mööda käies.

Esimeses järjekorras anname ülevaate kuidas matuse eesmärk saavutatakse traditsioonilise matusetseremoonia käigus ja seejärel kirjeldame, kuidas see toimub elu tähistamise tseremoonia vormis.

 

Traditsiooniline matus

Ei ole uudis, et matused on äärmiselt vana traditsioon. Arheoloogid on tänaseks kindlaks teinud, et esimene matusetseremoonia viidi läbi 50 000 aastat tagasi Neandertallaste poolt.

Kui me vaatame üldistatult ajaloos tagasi, et millisena on matusetseremooniat korraldatud, siis saame öelda, et need on olnud samalaadsed nagu pikka aega Eestis ja Euroopas üldiselt, on matuseid korraldatud. Narratiivi vormis saab eristada kolme selgelt ära tuntavat osa/tegevust: esiteks lahkunu külastamine/hüvastijätt, teiseks matusetseremoonia kirikus või kabelis ja kolmandaks hauastamisega seotud toimingud haual. Sellisena kujutatakse matuseid üldjuhul ka kaasaegses kirjanduses ja filmiklassikas.

Lahkunu külastamine: üldjuhul vahetult enne matust toimuv tegevus kui inimesed avaldavad kaastunnet ja toetust lahkunu omastele ja avaldavad lugupidamist lahkunule.

See toiming sisaldab üldjuhul tegevusi, kus austust ja toetust avaldav inimene astub kirstu juurde ja saadab viimase pilgu lahkunule. Lisaks möödutakse lahkunu lähedastest ja avaldatakse austust ja kaastunnet pehme käepigistusega.

Matusetseremoonia: üldjuhul viiakse läbi kas matusebüroo leinasaalis, kabelis või kirikus. Harv ei ole juhus kui tseremoonia korraldatakse lahkunu kodus või temaga seotud tähtsas kohas.

Matusetseremoonia viib läbi kas valitus matusekõneleja või pastor, kes järgib matuseid läbi viies väga selgelt matuse-etiketti, mis sisaldab järelehüüde lugemist, laulmist, piibli katkete lugemist ja palvetamist.

Hauastamise toimingud: Hauastamine leiab aset surnuaial, kuhu lahkunu viiakse matuseautoga kohast, kus toimus matusetseremoonia. Matuseauto sõit on vaikne ja lugupidav. Hauastamise protseduuri viib üldjuhul läbi sama isik, kes viis läbi matusetseremoonia ja matuselised kaasatakse hauastamise toimingutesse. Hauastamise toimingud lõppevad sellega, kui kirst lastakse hauda ja viimane järelehüüe on öeldud. Vahel on ka kombeks lähedastel ja matuselistel peotäis mulda hauatäiteks visata.

 

Elu tähistav/väärtustav matusetseremoonia

Autor Barbara Kingsolver on oma raamatus “The Poisonwood Bible” kirjutanud, et “Elamine tähendab olla tähele pandud. Elada tähendab muutuda ja koguda sõnu oma enda Elu loo kirjutamiseks. See on see, kuidas meie inimesed peame oma elu tähistama – oma elu looga!”.

Meie Memorise meeskonnaga oleme seda meelt, et meist igaühe OMA loo jutustamine on just see viis, kuidas lahkunu elu tähistada ja väärtustada.

Kui traditsiooniline matus on kinni kindlas vormis, traditsioonides ja meie eest minevikus tehtud valikutes, siis elu tähistamise tseremoonia jutustab loo lahkunust endast. Kogu tseremoonia, selle vorm ja sisu lähtub lahkunust ning sellest, kes ta oli, mida ta korda saatis ja kuidas ta elas. Surma fakt, kui lahkunu sotsiaalse keskkonna muutus on teisejärguline.

Näiteks ei ole elu tähistamise tseremoonial vale sugulasele antav põsemusi, niisamuti ei ole vale tseremoonia läbi viimine alles pärast lahkunu maise keha hauastamist või tuhastamist, et jätta enam aega elu tähistamise tseremoonia planeerimiseks. Ettekirjutatud ei ole ole ka koht, kus tseremoonia aset leiab.

Kindel on see, et sellisel hetkel endale aega andes, anname endale võimaluse paremini selgeks teha see, kuidas me soovime tähistada ja väärtustada kellegi elu, kellest väga hoolisime.

Kui tuleb matta lähedane inimene, siis on vaja otsustada, kas lapsed võtta matusele kaasa või mitte. On loomulik, et lapsevanemad soovivad kaitsta oma lapsi negatiivsete emotsioonide eest. Ja kuna matus nendega automaatselt seostub, siis kardetakse, et matus võib mõjuda lapse psüühikale halvasti või veel enam, arvatakse, et laps ei mõista matusel toimuvat. Seetõttu eelistatakse sageli lapsi matustele mitte kaasa võtta. Järgnevalt on lahti kirjutatud argumendid, mida võiks kaaluda, enne kui tehakse otsus lapse matusele kaasa võtmise osas.

Mida lähedasem oli lahkunu lapsele, seda suurem on lapse kaotusvalu ja seda raskem on lapsel matusel osaleda. Teisalt, matus annab lapsele võimaluse oma lähedasega hüvasti jätta. Pikas perspektiivis on selline hüvastijätt lapsele lihtsam ja arusaadavam kui olukord, kus lähedane inimene lihtsalt kaob head aega ütlemata. Hüvasti jätmata on hulga raskem kaotusvaluga toime tulla, veel enam, see võib tekitada psühholoogilise trauma mitmeteks aastateks. Kui lahkunut mälestatakse matusetseremoonial üheskoos ning püütakse võimalusel last matuse korraldamise ja matusetseremoonia tegevustesse kaasata, siis on ka lapsel lihtsam leinaperioodi üle elada. Õigemini, matus ju ongi üks osa leinast. Laps näeb ja mõistab, et tema ei ole ainuke, kellel on raske, ning saab aru, et üksteisele toeks olles hakkab kergem.

Kui laps võetakse matusele kaasa, siis eelnevalt tuleks lapsele selgitada, mida tähendab surm, mida tehakse matusel, milleks see on vajalik ning millised on matusetseremoonia käitumisreeglid. Varem tegelesid lahkunu hoidmise, korrastamise ja muude ettevalmistustega lahkunu perekonna liikmed. Nüüd on lahkunu eest hoolitsemine kuni matusetseremooniani antud matusebüroode hoolde. See on aastatega muutnud surmaga seonduva kaugemaks ja mitte enam nii loomulikuks osaks elust. Surmast rääkimine on teema, mida tahetakse iga hinna eest vältida. See ei peaks nii olema, sest rääkimine vähendab asjatu kartuse tekkimist matuste suhtes. Matusest võiks rääkida kui tseremooniast, kus mälestatakse lahkunut ja meenutatakse temaga koos veedetud ilusaid hetki ning soovitakse talle viimast korda head teed. Matus on sündmus, kus võib üheskoos näidata oma emotsioone ja neid emotsioone võib olla erinevaid. Surm on elu loomulik osa. Lapsepõlves läbi käidud matused, mis on vanema poolt lapsele arusaadavalt lahti räägitud, aitavad täiskasvanu eas matuseid psühholoogiliselt kergemini üle elada ning oma emotsioonidest paremini aru saada. Kui aga maetakse inimene, kes lapsele lähedane ei olnud või keda laps ei tundnudki, ja kardetakse, et laps läheb endast välja kui näeb oma lähedasi nutmas, siis pigem ei peaks last matusele kaasa võtma.

Tehes otsust, kas võtta laps matusele kaasa või mitte, tuleks kindlasti silmas pidada lapse vanust ja tema küpsusastet. Väikesed lapsed ei pruugi matuse olemusest aru saada (näiteks võivad arvata, et kirstus olev inimene magab ning tema sängitamine mulda võib tekitada hirmu ja segadust).

Lõpetuseks, otsus, kas laps võtta matusele kaasa või mitte, on iga perekonna isiklik asi, kuid igal juhul tuleks lapsele selgitada, mida tähendab, kui keegi sureb ja millised emotsioonid sellega seoses võivad kaasneda. Kui maetakse lapsele lähedane inimene ning kui last matusele kaasa ei võeta, siis võiks lapse jaoks siiski teha temale arusaadav tseremoonia oma lähedasega hüvasti jätmiseks ja tema mälestamiseks (näiteks koos küünalde süütamine).

Me soovime aidata Teil meenutada Teile armsa inimese elu helgemaid hetki, pühitseda tema rõõme ja õnnestumisi. Me soovime, et mälestus oleks tänutunne jagatud elu eest. Olgu lahkumine etteteada või äkiline, see hetk kui see aeg on käes, on alati ootamatu. Seetõttu tooksime välja sammud, mida astuda, et korraldada ärasaatmine.

 

 

• Surma fikseerib ametlikult kas perearst või kiirabi andes esmase teatise.
• Valige matusebüroo, kes aitab teil korraldada kõik matustega seonduva millest järgnevates punktides on juttu.
• Transpordi külmkambrisse organiseerib kas haigla või kui lahkumine toimus kodus, siis juba valitud matusebüroo tuleb lahkunule ise järele. Transpordi korraldamisel jagame infot edasiste sammude osas ning lepime kokku koos kuidas edasi.
• Kui lahkunu on transporditud külmkambrisse, siis seal säilitatakse lahkunut kuni matuse toimumise päevani.
• Teatise alusel, mille saite perearstilt või kiirabist, tuleb Perekonnaseisuametist või kohalikust omavalitsusest tuua ametlik surmatõend, mis tuleb anda matusekorraldaja kätte, et korraldada matuseid.
• Koostöös matusebürooga toimub Teile sobiliku ärasaatmise kokkuleppimine ning sobiva matuseaja kinnitamine. Kui ärasaatmine toimub kabelis, siis matusebüroo aitab kokkulepete sõlmimisega, et leida sobiv aeg ja koht. Kalmistuga suhtlemine toimub tavaliselt omaste eestvedamisel.
• Kui on kokku lepitud matmise viis ning koht siis on aeg koos matusekorradajaga läbi käia kõik detailid, et ärasaatmisest saaks üritus mis väärikalt lahkunut mälestaks. Kokku tuleb leppida matmise viis, muusika ja muud rituaali teenused, valida puusärk hauamatuse, urn krematsiooni ja puuliik puumatuse korral. Samuti lepitakse kokku floristika ning trükiste kasutamine matuse tseremoona ajal.
• Suur osa matusekultuurist on peied. Neid võib korraldada kas kodus, restoranis või kasvõi metsas, nii palju kui on erinevaid perekondasid, on ka erinevaid peiesid. Leiame koos teie väärtustele sobiliku lahenduse.
• Lahkunu mälestamiseks lisatakse soovi korral ajalehte matusekuulutuste sekstiooni kuulutus järelhüüdega ning matusekuupäeva ning toimumise kellaaja ja kohaga.
• Lähedaste teavitamine toimub siis, kui on teada ärasaatmise aeg ja koht, ning on neile jagada konkreetselt infot kus saab lahkunuga hüvasti jätta. Liiga vara lähedaste teavitamine tekitab olukorra, kus detailide täpsustumisel peab uuesti üle helistama ja see tekitab juba keskmise suurusega matuseliste arvu juures raske aja kohta liiga palju administratiivset tööd. Energia on selle ajal väärtuslik ja säilitage seda.
• Enne matuse toimumist valmistatakse lahkunu matuseks ette. Kui toimub lahtise kirstuga matus siis see hõlmab endas lahkunu korrastamist, meikimist ja riietamist. Selleks tarbeks oleks vajalik, kui saaksite matusebüroosse toimetada lahkunule selgapanemiseks riided, mis võivad olla tema enda lemmikud või siis selleks puhuks ostetud.
• Olenevalt valitud matuseviisist toimub lahkunu ärasaatmine kas surnuaia või krematooriumi kabelis, kirikus või kuskil kolmandas kohas. Pärast ärasaatmistseremooniat liigub lahkunu kas hauastamisele või tuhastamisele. Tuhastamise korral väljastatakse lahkunu tuhk mõned päevad hiljem kas urnis või puuistikuna. Hauastamise korral liigutakse surnuaeda ning asetatakse lahkunu hauda.
• Igaüks meist käib mööda oma isiklikku teekonda, mida jagame koos oma perekonna ja sõpradega, inimestega kellest hoolime ja keda armastame. Peiedele liigutakse kogu matuseseltskonnaga ning see on koht kus vabamas õhkkonnas lahkunut mälestada ning väärtsutada.

 

Loodame, et antud teekonna kirjeldusest oli teile kasu. Küsimuste korral oleme teile toeks, et leida neile koos vastused.